Bibliograafia
Artiklid
Suursoo küla elanikele esitleti spordipäeval küla lippu. Rae Sõnumid (2015) nr 8 aug. lk. 17 : Foto
Piik, I. Ruus-Lepp, K. Maailma parim küla: Suursoo. Maaleht (2015) 22. juuni : Foto
34 aastat, 9 kuud ja 21 päeva postiljoniametis [Helja Lepp]. Rae Sõnumid (2015) nr 2 veebr. Lk. 13 : Fotod
Lehe, G. Suursoo küla rahvas käis sügisesel pööripäeval kolm korda ümber lõkke. Rae Sõnumid (2014) nr 10 Lk. 18 : Foto
Laherand, T. Uunikumide rallilt toodi head tulemused. Rae Sõnumid (2014) nr 3 Lk. 10 : Fotod
Haravee, J. Vapsikunõelamine tappis terve mehe vähem kui tunniga. Õhtuleht (2011) 1. okt. : Foto
Remmel, M-A. Vannutatud puu [Jõepera jalakas] Eesti Loodus (2011) nr 12
Suursoo kadakas võetakse kaitse alla. Harju Elu (2011) 21. apr.
Parmas, B. Mitmesaja-aastane Suursoo kadakas saab looduskaitsealuseks. Rae Sõnumid (2011) aprill. Lk. 6
Mida teab kohalik rahvas Suursoo kadakast? Rae Sõnumid (2011) aprill. Lk. 6 : Foto
Napp, V. Pillapalus või Pikaveres. Sõnumitooja (2010) 30. okt.
Suursoo elanikud soovivad Igavere ja Arukülaga paremat ühendust. Sõnumitooja (2010) 19. okt.
Aitsam, V. Jahimehed ei taha kopratammisid lõhkuda. Maaleht (2010) 14 mai
Aitsam, V. Suursoo küla võtab iidse kadaka kaitse alla. Maaleht (2010) 14. mai
Liiväär, E. Küla, mis seisab soode süles. Harju Ekspress (2008) 26. sept. lk. 11 : Foto
Iidne jalakas. Rmt: Harjumaa pärandkultuurist. Tartu : Eesti Loodusfoto, 2008. lk. 168- 169
Oma Sulega [Anne Aaslaid Harjumaalt luuletused] Hea Laps (2006) nr 1
Lutsepp, E. Pätsu moodi kinnisvaraarendus. (2006) 13.sept. www.aripaev.ee
Laherand, T. Rae valla küladepäev Suursoo külas tõi kokku ligi 300 inimest. Rae Sõnumid (2006) sept. lk. 17 : Foto
Laherand, T. Rae valla kolmas küladepäev toimub Suursoo külas. Rae Sõnumid (2006) aug.
Toomtalu, H. Pikavere Suursoosse. Maakodu (1998) nr 1
Pikavere Suursoos on ilusad viljad [Külaskäik Pikavere Suursoo "Sookuninga" tallu]. Järva Teataja (1939) nr 96 23.aug.: Fotod
Piik, I. Ruus-Lepp, K. Maailma parim küla: Suursoo. Maaleht (2015) 22. juuni : Foto
34 aastat, 9 kuud ja 21 päeva postiljoniametis [Helja Lepp]. Rae Sõnumid (2015) nr 2 veebr. Lk. 13 : Fotod
Lehe, G. Suursoo küla rahvas käis sügisesel pööripäeval kolm korda ümber lõkke. Rae Sõnumid (2014) nr 10 Lk. 18 : Foto
Laherand, T. Uunikumide rallilt toodi head tulemused. Rae Sõnumid (2014) nr 3 Lk. 10 : Fotod
Haravee, J. Vapsikunõelamine tappis terve mehe vähem kui tunniga. Õhtuleht (2011) 1. okt. : Foto
Remmel, M-A. Vannutatud puu [Jõepera jalakas] Eesti Loodus (2011) nr 12
Suursoo kadakas võetakse kaitse alla. Harju Elu (2011) 21. apr.
Parmas, B. Mitmesaja-aastane Suursoo kadakas saab looduskaitsealuseks. Rae Sõnumid (2011) aprill. Lk. 6
Mida teab kohalik rahvas Suursoo kadakast? Rae Sõnumid (2011) aprill. Lk. 6 : Foto
Napp, V. Pillapalus või Pikaveres. Sõnumitooja (2010) 30. okt.
Suursoo elanikud soovivad Igavere ja Arukülaga paremat ühendust. Sõnumitooja (2010) 19. okt.
Aitsam, V. Jahimehed ei taha kopratammisid lõhkuda. Maaleht (2010) 14 mai
Aitsam, V. Suursoo küla võtab iidse kadaka kaitse alla. Maaleht (2010) 14. mai
Liiväär, E. Küla, mis seisab soode süles. Harju Ekspress (2008) 26. sept. lk. 11 : Foto
Iidne jalakas. Rmt: Harjumaa pärandkultuurist. Tartu : Eesti Loodusfoto, 2008. lk. 168- 169
Oma Sulega [Anne Aaslaid Harjumaalt luuletused] Hea Laps (2006) nr 1
Lutsepp, E. Pätsu moodi kinnisvaraarendus. (2006) 13.sept. www.aripaev.ee
Laherand, T. Rae valla küladepäev Suursoo külas tõi kokku ligi 300 inimest. Rae Sõnumid (2006) sept. lk. 17 : Foto
Laherand, T. Rae valla kolmas küladepäev toimub Suursoo külas. Rae Sõnumid (2006) aug.
Toomtalu, H. Pikavere Suursoosse. Maakodu (1998) nr 1
Pikavere Suursoos on ilusad viljad [Külaskäik Pikavere Suursoo "Sookuninga" tallu]. Järva Teataja (1939) nr 96 23.aug.: Fotod
Raamatud
Napp, V. Pikavere Suursoo sooasundus. Pikavere : Mixi Kirjastus, 2011. 64 lk. ill.
Käsikirjad
Ruus, G. Kultuurilugu: Referaat asunduskülast. Suursoo 2010
Fotoalbumid
Suursoo küla fotodel 1962 - 2011 [koost. P. Böckler] 2011
Suursoo küla tekkimise lugu
Esimene näidisasundus rajati Tallinnas 28 km kaugusele Lagedi raudteejaamast mitte kaugel asuvasse Pikavere Suursoosse. See haaras massiivi, mille kogupindala oli 780 ha. 1929. Aastal alustati seal äravoolukaevude kaevamist. Eelvooluks oli 1925.aastal riigi rahadega süvendatud Leiva jõgi ja sellesse suubuv magistraalkraav. See läbis 5 km ulatuses pikliku suuremas osas lameda madalsoo, mis enamuses oli kaetud tarnade ja kohati paksu pruunsamblaga. Ainult soo kaguosas leidus kaski ja võsapuhmaid. Suursoo hariti täiesti riigi poolt üles 1925-1930.a. Planeeriti talud, ehitati taludele hooned ja 30 perekonnale anti hoonete võtmed, istutati soosse elama. Neil tuli tasuda hoonete ehitamise ja maa ülesharimise kulud, nad olid riigil ees suured võlglased. Ehitati ka pood ja rahvamaja.
Postimees 10.06. 1932 kirjutab: Uued talundid soos. Asundusnõukogu liikmed ühes majandusministeeriumi, Maapanga ja teiste esindajatega käisid Raasiku lähedal asuvas Pikavere soos, et tutvuda lähemalt asunduskapitaliga kultiveeritud riigi sooga ja tehtud töö tulemustega. Pikavere sool on kavatsus kokku luua 35 uut talundit. Neist on valmis umbes 10. ... Asundusnõukogu tuli kokku pärast eelnimetatud sõitu Pikaverre. ... Kontrolliti senise asunduspoliitika põhimõtteid ja võeti ette mõningaid muudatusi. Ühtlasi arutati läbi tänavune tegevuskava ühenduses praeguse majandusliku olukorraga. Soos kasvatati esialgu rukist ja heina. Seda siis kasvatati ja realiseeriti ja tasuti võlgasid.
Moodustati: Pikavere Suursoo Ühing 15.10.1932-21.09.1934
Pikavere Suursoo Veeühing 1938-1939
Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Pikavere - Suursoo osakond 1937-1940 jt. ühinguid
Suursoo küla – kuulunud Harju-Jaani kihelkonna Peningi valda. Pikavere (Peningi) mõisa maadel.
22. juuni. 1917 määrab Peningi vallavanem külakubjasteks järgmised isikud: Salu küla – Anton Kits; Urvaste küla – Hindrek Leokene ja Seli küla – Jaan Kukk. Suursoo küla nimekirjas märgitud ei ole. 1939.a. 14 märtsil annab Peningi vallavolikogule on esitatud seisukoha võtmiseks „Koha – ja katastriüksuste nimede korraldamise seadus“ mille järgi tulevad vallas asuvate külade nimed muutmisele ja samuti tuleks ümber nimetada ka asundused küladeks. Vallavolikogu peab vajalikuks:
6. Suursoo asundus muuta Suursoo külaks.
Üheteistkümnest majapidamisest koosnenud Seli küla liideti Suursoo külaga. Lõhenemine toimus vägivaldselt 1970. aastal, mil Pikavere külanõukogus asunud kolhoos liideti Vaida sovhoosiga, mis asus Sommerlingi külanõukogus. Loomulikult liideti ka kõnealused külad uue külanõukoguga. Sommerlingi külanõukogu piir toodi Pikavere keskuse külje alla. Rahvas jäi läheduse ja traditsioonide jõul Pikaverre. Vaid külanõukogusse käidi Lehmja mõisas. Taasiseseisvunud Eesti Vabariik samastas külanõukogu piiri valla piiriga.
Postimees 10.06. 1932 kirjutab: Uued talundid soos. Asundusnõukogu liikmed ühes majandusministeeriumi, Maapanga ja teiste esindajatega käisid Raasiku lähedal asuvas Pikavere soos, et tutvuda lähemalt asunduskapitaliga kultiveeritud riigi sooga ja tehtud töö tulemustega. Pikavere sool on kavatsus kokku luua 35 uut talundit. Neist on valmis umbes 10. ... Asundusnõukogu tuli kokku pärast eelnimetatud sõitu Pikaverre. ... Kontrolliti senise asunduspoliitika põhimõtteid ja võeti ette mõningaid muudatusi. Ühtlasi arutati läbi tänavune tegevuskava ühenduses praeguse majandusliku olukorraga. Soos kasvatati esialgu rukist ja heina. Seda siis kasvatati ja realiseeriti ja tasuti võlgasid.
Moodustati: Pikavere Suursoo Ühing 15.10.1932-21.09.1934
Pikavere Suursoo Veeühing 1938-1939
Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Pikavere - Suursoo osakond 1937-1940 jt. ühinguid
Suursoo küla – kuulunud Harju-Jaani kihelkonna Peningi valda. Pikavere (Peningi) mõisa maadel.
22. juuni. 1917 määrab Peningi vallavanem külakubjasteks järgmised isikud: Salu küla – Anton Kits; Urvaste küla – Hindrek Leokene ja Seli küla – Jaan Kukk. Suursoo küla nimekirjas märgitud ei ole. 1939.a. 14 märtsil annab Peningi vallavolikogule on esitatud seisukoha võtmiseks „Koha – ja katastriüksuste nimede korraldamise seadus“ mille järgi tulevad vallas asuvate külade nimed muutmisele ja samuti tuleks ümber nimetada ka asundused küladeks. Vallavolikogu peab vajalikuks:
6. Suursoo asundus muuta Suursoo külaks.
Üheteistkümnest majapidamisest koosnenud Seli küla liideti Suursoo külaga. Lõhenemine toimus vägivaldselt 1970. aastal, mil Pikavere külanõukogus asunud kolhoos liideti Vaida sovhoosiga, mis asus Sommerlingi külanõukogus. Loomulikult liideti ka kõnealused külad uue külanõukoguga. Sommerlingi külanõukogu piir toodi Pikavere keskuse külje alla. Rahvas jäi läheduse ja traditsioonide jõul Pikaverre. Vaid külanõukogusse käidi Lehmja mõisas. Taasiseseisvunud Eesti Vabariik samastas külanõukogu piiri valla piiriga.
