Jüri Muusikaselts
Kui 1863. a. asutatud eesti seltsi „Revalia“ laulukoor hakkas kontserte andma Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris.
Pärast üht „Revalia“ kontserti – 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: „Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid“. Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Alul kodu kirikus ja hiljem mujal . Juunikuul 1866.a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen „Eesti Postimehes“ – Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõiskamisega ülestunnistused“. Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne.
Köster Kraemanni surmaga koori tegevus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõrgele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka segakoor. Koorid esinesid 1880.a. III üldlaulupeol Tallinnas. Neljandalt laulupeolt Tartus 1891.a. tuli Jüri meeskoor tagasi võistulaulmise võitjapärjaga.
Kutsutakse ellu ka pasunakoor, milline kooliõpetaja Hiio taktikepi all kuuendal üldlaulupeol 1896.a. Tallinnas võistumängimisel saavutas I koha.
Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets.
Peale teist maailmasõda moodustab õpetaja Tallinna abikaasa naiskoori.
1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi.
Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema taktikepi all esines orkester edukalt „Jüri Muusikaseltsi“ 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver.
Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel.
1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et „Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud“. Postimees kirjutas: „President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab – ilma nendeta ei oleks Jüri laulu –ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud“.
Selts jätkab kontsertide andmisega Lagedi suveaias, kohalikus ja naaberkihelkondade kirikutes.
1905.a. muudetakse seltsi põhikirja, et oleks õigus ettekanda ka näidendeid. Toimuvad peoõhtuid Rae vallamajas, Lehmja tammikus ja Lagedi suveaias.
1910.a. astusid noored kooliõpetajad Tõnis Orgussaar Arukülast ja Joh. Ratassepp Raelt Muusikaseltsiliikmeks. Algas võitlus alkoholi vastu. Seltsi einelauast kõrvaldati viin. See tekitas teatud pahameelt….????.
1910. moodustati seltsi juhtimisel kiriku juurde raamatukogu. Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid, koole, korraldama kursusi, asutama isegi muuseumi, kirjutama ja levitama häid raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati „Estonia“ teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost.
1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku.
Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari.
Seoses uute seltside tekkimisega kohtadel, Muusikaseltsi osatähtsus kihelkonna ulatuses hakkas langema. Langes ka liikmete arv. Kui 1923.a. oli liikmete arv üle 130.ne, siis kolmekümnendatel langes see alla saja ja need olid peamiselt Rae ümbrusest. Kuna ka Rael tegutsesid peale Muusikaseltsi veel Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühingu osakond, Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kaitseliidu, Naiskodukaitse jne organisatsioonid, kes kõik tahtsid igasugu üritusi korraldada, siis ei jätkunud tihti ruume ega inimesi, kuna aktiivsemad tegelased olid seotud mitme organisatsiooniga. Ka muusikaseltsil tuli sellepärast piirduda vaid mõne üritusega aastas. tekkis veel üks kõrgperiood, see oli 1935.aastal seltsi 70.a. juubeli eel. Suurenes liikmete arv. Lisaks puhkpilliorkestrile ja segakoorile moodustati meeskoor. 1936.a. juubeliaktusele tuli kokku palju rahvast. Kohal olid ka vanad veteranid Tallinnast ja mujalt. Kollektiivide ettekanded olid laitmatud.
J. Põldmäe (või Rudolf Põldmäe?) Ümbertrükk Alfred Põldmäe käsikirjalisest albumist.
Pärast üht „Revalia“ kontserti – 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: „Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid“. Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Alul kodu kirikus ja hiljem mujal . Juunikuul 1866.a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen „Eesti Postimehes“ – Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõiskamisega ülestunnistused“. Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne.
Köster Kraemanni surmaga koori tegevus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõrgele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka segakoor. Koorid esinesid 1880.a. III üldlaulupeol Tallinnas. Neljandalt laulupeolt Tartus 1891.a. tuli Jüri meeskoor tagasi võistulaulmise võitjapärjaga.
Kutsutakse ellu ka pasunakoor, milline kooliõpetaja Hiio taktikepi all kuuendal üldlaulupeol 1896.a. Tallinnas võistumängimisel saavutas I koha.
Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets.
Peale teist maailmasõda moodustab õpetaja Tallinna abikaasa naiskoori.
1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi.
Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema taktikepi all esines orkester edukalt „Jüri Muusikaseltsi“ 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver.
Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel.
1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et „Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud“. Postimees kirjutas: „President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab – ilma nendeta ei oleks Jüri laulu –ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud“.
Selts jätkab kontsertide andmisega Lagedi suveaias, kohalikus ja naaberkihelkondade kirikutes.
1905.a. muudetakse seltsi põhikirja, et oleks õigus ettekanda ka näidendeid. Toimuvad peoõhtuid Rae vallamajas, Lehmja tammikus ja Lagedi suveaias.
1910.a. astusid noored kooliõpetajad Tõnis Orgussaar Arukülast ja Joh. Ratassepp Raelt Muusikaseltsiliikmeks. Algas võitlus alkoholi vastu. Seltsi einelauast kõrvaldati viin. See tekitas teatud pahameelt….????.
1910. moodustati seltsi juhtimisel kiriku juurde raamatukogu. Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid, koole, korraldama kursusi, asutama isegi muuseumi, kirjutama ja levitama häid raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati „Estonia“ teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost.
1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku.
Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari.
Seoses uute seltside tekkimisega kohtadel, Muusikaseltsi osatähtsus kihelkonna ulatuses hakkas langema. Langes ka liikmete arv. Kui 1923.a. oli liikmete arv üle 130.ne, siis kolmekümnendatel langes see alla saja ja need olid peamiselt Rae ümbrusest. Kuna ka Rael tegutsesid peale Muusikaseltsi veel Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühingu osakond, Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kaitseliidu, Naiskodukaitse jne organisatsioonid, kes kõik tahtsid igasugu üritusi korraldada, siis ei jätkunud tihti ruume ega inimesi, kuna aktiivsemad tegelased olid seotud mitme organisatsiooniga. Ka muusikaseltsil tuli sellepärast piirduda vaid mõne üritusega aastas. tekkis veel üks kõrgperiood, see oli 1935.aastal seltsi 70.a. juubeli eel. Suurenes liikmete arv. Lisaks puhkpilliorkestrile ja segakoorile moodustati meeskoor. 1936.a. juubeliaktusele tuli kokku palju rahvast. Kohal olid ka vanad veteranid Tallinnast ja mujalt. Kollektiivide ettekanded olid laitmatud.
J. Põldmäe (või Rudolf Põldmäe?) Ümbertrükk Alfred Põldmäe käsikirjalisest albumist.
Bibliograafia
1880
Mõni sõnake Eesti tänu-laulupidust Tallinnas. Eesti Postimees (1880) 02. juuli lk. 3
1882
Jüri kihelkonna meeskoor Kadrintaalis. Virulane (1882) 29. juuni lk. 2
Jüri kihelkonna laulukoori kontsert "Lootuse saalis"[kuulutus]. Virulane (1882) 5. okt. lk. 4
Jüri kihelkonna laulukoor Lootuse Seltsi saalis. Virulane (1882) 13. okt. lk. 4
1883
Tuttav Jüri kih. laulukoor. Virulane (1883) 25. jaan. lk. 2
Jüri kihelkonna laulukoor. Virulane (1883) 5. juuli lk. 2
Jüri kihelkonna laulukoor. Virulane (1883) 11. okt. lk. 2
1885
Jüri kihelkonna laulukoor Kaarle kirikus. Virulane (1885) 2. apr. lk. 1
Jüri laulukoor Kaarli kirikus. Olevik (1885) 8. apr. lk. 2
1887
Jüri kirikus kohalise meeskoori kontsert [kuulutus]. Virulane (1987) 18. mai lk. 4
Jüri kihelkonna muusiku seltsi põhjuskirjad kinnitatud. Virulane (1887) 13. juuni lk 2
1888
Jüri kihelkonna lauluselts. Virulane (1888) 15. veebr. lk. 2
1891
Võistulaulmine {Jüri meeskoor]. Olevik (1891) nr 25 lk. 508
1894
Tänulaulupidust osavõtmise asjus ülesantud Jüri Muusikaseltsi meestekoor ja Jüri Muusikaseltsi mängukoor. Eesti Postimees (1894) 21. veebr. lk. 1
1896
Kontsert Kaarle kirikus. Eesti Postimees (1896) 5. dets. lk. 1
1897
Jüri muusiku seltsi aastapäev. Eesti Postimees [1897) 9. jaan lk. 1
1898
Jüri laulu - ja muusikuseltsi pidulik aastapäeva pühitsemine. Eesti Postimees (1898) 29. jaan. lk. 2
1899
Jüri Muusiku-Seltsi suur aiapidu Lagedil [kuulutus]. Eesti Postimees (1899) 26. aug. lk. 4
1900
Jürilt [Jüri Muusikaseltsi 35. aastapäev]. (1900) 13. jaan
Suur rahva pidu [Jüri Muusiku Seltsi poolt] (1900)
Jüri Muusiku-Seltsi suur rahvapidu Lagedil [kuulutus]. Eesti Postimees (1900) 10. aug. lk. 4
Jüri lauluseltsi teine tänavune rahvapidu Lagedil. Eesti Postimees (1900) 21. aug. lk. 2
1902
Jüri muusika-seltsi aastapäev ja eestseisuse valimised. Eesti Postimees (1902) 31. jaan lk. 10
Jüri muusikaseltsi kontsert Jüri kirikus[kuulutus]. Eesti Postimees (1902) 22. mai lk. 13
Jüri muusikaseltsi suur rahvapidu Lagedil [kuulutus]. Eesti Postimees (1902) 13. juuni lk. 119
1904
Jüri muusikaseltsi kontsert Kose kirikus. Eesti Postimees (1904) 03. sept. lk. 2
1905
Jüri muusikaseltsi vaimulik kontsert Jüri kirikus. (1905) 17. sept. lk. 2
1907
Seltsielust Jüris. Postimees (1907) 03. märts lk. 3
Jüri kihelkonnast.Jüri Muusikaseltsi esinemine jaanipäeva peol. Päevaleht (1907) 26. juuni
Jüri muusikaseltsi peost Lagedil. Alkohol peol. Õigus (1907) 25. aug. lk. 2
1908
Jürist [Muusikaselts pidas oma 42 aasta kestuse päeva] Koit (1908) 18. märts
1909
Jüri laulu - ja muusikaseltsi kontsert Aruküla mõisas. Päevaleht (1909) 22. juuni lk. 2
1910
Suvepidu Lagedil. Päevaleht (1910) 03. juuni 1910 lk. 3
1911
Kohalikud seltsid Jürist. Tallinna Teataja (1911) 25. jaan lk. 1
1912
Seltsielu Jüris. Päevaleht (1912) 23. aug. lk. 2
1914
Jüri Laulu - ja Muusikaseltsi peakoosolekust. Päevaleht (1914) 6. veebr. lk. 3
Jürilane. Jürist [muusikaselts]. Ristirahwa Pühhapäewaleht 28. veebr.
1916
Jürist.[Jüri Muusikaselts pühitses oma 50 aastast kestwuspäeva. Ristitahwa Pühhapäewaleht 18. veebr. lk. 6
1919
Jüri Muusikaselts. Vaba Maa (1919) 29. märts lk 3
1920
Pidud Jüril. Vaba Maa (1920) 05. juuni lk. 2
1921
Jüris rahvamaja ehitamine kavatsusel. Päevaleht (1921) 13. juuli lk. 2
1926
Jüri kihelkonna elust. Postimees (1926) 10. apr. lk 5
Kiri Jüri kihelkonnast Päevaleht (1926) 11. mai lk 7
Jüri muusika selts 60 aastat vana. Eesti Kirik (1926) nr 11 18 märts lk. 88
Jüri muusikaselts 60-aastane. Kaja (1926) 17. märts
Jüri muusikaselts 60 - aastane. Teataja (1926) 19. märts lk. 4
Jüri Muusikaselts 60-aastane. Muusikaleht (1926) nr 6 lk 87
1927
2 Jüri laulupäew. Päewaleht (1927) 29. juuli
2 Jüri laulupäew. Koit (1927) 30. juuli
1928
Kuues laulupidu Tallinnas. Kaja (1928) 1. juuli
Neljas laulupidu tõi kokku 2600 lauljat. Kaja (1928) 1. juuli
1929
Mürglirikas pidu Lagedil. Postimees (1929) 30. juuli lk. 1
Suur kakelus Lagedil. Kaja (1929) 30. juuli lk. 3
Jüri Muusikaseltsi pidu Lagedil. Postimees (1929) 30. juuli lk 4
Jüri muusikaseltsi suur rahvapidu. //Peo sissetulek läheb rahvamaja ehituskapitaliks. Kaja (1929) 1. aug. lk. 3
1936
Jüri muusikaselts 70 aastane. Waba Maa (1936) 13. jaan.
Rahvamaja Rae valda. Maa Hääl (1936) 20 jaan lk. 6
Jüri muusika selts 70-ne aastane. Uus Eesti (1936) 24. jaan.
70 aastat laulu teenistuses. // Jüri Muusika Seltsi juubel. Maa Hääl (1936) 27. jaan. lk. 3
Jüri muusikaseltsi 70.a. juubel. Eesti Kirik (1936) 6. veebr lk. 7 : Foto
1937
Jüri muusikaselts 71-aastane. Koorijuht H. Pajus 26.a. taktikepiga töötanud [Foto]. Maa Hääl (1937) lk 5
Jüri Muusikakoor üle 70 a. töötanud. Uus Eesti (1937) 30. juuni lk. 9 : Foto
Jüri Muusikakoor üle 70 a. töötanud. Pärnumaa Teataja (1937) 1. juuli lk. 5 : Foto
1940
Koorijuhid selgitasid häälestamist [Pildil Linda Pajupuu Jüri kiriku noor organist] Maa Hääl (1940) 08. jaan Lk. 5 : Foto
1943
"Meie laul kõlas kennast..." /Jüri kihelkonna Muusika Seltsi laulukoor tegi möödunud sajandil põhjapanevat tööd kultuurielu edasiviimisel. Eesti Sõna (1943) 18. aug. : Foto
1956
Põldmäe, A. Kui harjutamas käidi köstrimajas. Harju Elu 26. jaanuar 1956
1965
Põldmäe, A. Sada aastat tagasi. Harju Elu (1965)
Põldmäe, R. Lehekülgi Jüri Muusikaseltsi ajaloost. Harju Elu, 25. dets.1965 (8 lehte)
1969
Raamat: Põldmäe, R. Esimene Eesti üldlaulupidu. Tallinn 1969. lk.24-25; 40
1976
Raamat: Põldmäe, R. Kaks laulupidu 1879 -1880. Tallinn 1976. lk. 19; 28; 192; 221; 235
1986
Rentel, A. 129 [Jüri Muusikaselts] Sirp (1986) nr 51 19. dets.
1987
Lauringson, A. Muusikud ja puud./ Jüri alevikus avati 1. oktoobril mälestuskivi sajandivanusele muusikaseltsile. Maaleht 16. oktoober 1987
1996
Sillard, I. 22. ja 23. novembril tähistas Jüri Muusikaselts 130. aastapäeva. Rae Sõnumid (1996) dets.
2001
Ruudna, K. 135 aastat Rae valda ja Jüri Muusikaseltsi. Rae Sõnumid (2001) nov. lk. 8 - 9 : Fotod
2005
Rentel, A. Jüri segakoori 140. aastapäeva ootuses. Rae Sõnumid (2005) nov. lk. 14 : Foto
Rentel, A. Läheneb Jüri Muusikaseltsi 140. aastapäev. Rae Sõnumid (2005) okt., lk. 20 : Foto
2006
Rentel, A. 140 aastat Jüri Muusikaseltsi loomisest./ Koostatud Rudolf Põldmäe mälestuste põhjal. Rae Sõnumid oktoober 2006 lk. 14-15
2010
Laanemets, J. Vallale annetati 115 aasta vanune auhind. Rae Sõnumid (2010) nov., lk. 5 : Foto
2011
Enam kui sajandivanused loorberilehed kaunistasid Rae valla aastapäevapidu. Rae Sõnumid (2011)
2016
Rentel, A. 150 aastane Jüri Muusikaselts tähistab aktiivse kultuurielu järjepidevust. Rae Sõnumid (2016) mai
Arhiivimaterjalid
Jüri kihelkonna lauluseltsi protokolliraamat Arhivaal EAA.3742.1.73 15.01.1866-13.01.1902= Laulo-seltsi protokolli ramat Jürri Kihhelkonnas. Allustatud 15-mal januaris 1866. Koopia 138 lehte A4
Jüri Muusikaseltsi protokolliraamat. 1919 - 1925. Koopia 70 lehte A3
Jüri Muusika-Seltsi Põhjus-kiri = Устав музыкального общества в с. Юргенс Эстляндской губ. : [Kinnit. 24. juunil 1887] Allarhivaal EAA.44.1.29 Koopia 9 lehte A4
Jüri Muusika Selts Maade planeerimise toimikud Arhivaal ERA.1647.2.249 11.1935 - 04.1936 Jüri Muusikaselts Laenutoimik Arhivaal Riigiarhiiv ERA.3653.2.7970 1936
Jüri Laulu ja Mänguseltsi 70 aasta juubeli kõne käsikiri [1936]. TMM Mo57.
Põldmäe, R. Lehekülgi Jüri Muusikaseltsi ajaloost. [käsikiri]. TMM Mo 57. Koopia 22 lehte A4
Jüri Muusikaseltsi protokolliraamat. 1919 - 1925. Koopia 70 lehte A3
Jüri Muusika-Seltsi Põhjus-kiri = Устав музыкального общества в с. Юргенс Эстляндской губ. : [Kinnit. 24. juunil 1887] Allarhivaal EAA.44.1.29 Koopia 9 lehte A4
Jüri Muusika Selts Maade planeerimise toimikud Arhivaal ERA.1647.2.249 11.1935 - 04.1936 Jüri Muusikaselts Laenutoimik Arhivaal Riigiarhiiv ERA.3653.2.7970 1936
Jüri Laulu ja Mänguseltsi 70 aasta juubeli kõne käsikiri [1936]. TMM Mo57.
Põldmäe, R. Lehekülgi Jüri Muusikaseltsi ajaloost. [käsikiri]. TMM Mo 57. Koopia 22 lehte A4
Muud materjalid
Jüri Muusikaselts 1866-1996. Kalender 1997. A3 värviline
Jüri Muusikaselts 1866-1996. Vimpel
Jüri Muusikaseltsi 120-ndama aastapäeva piduliku kontserdi kava 20. detsembril 1986. aastal Jüris
Jüri Muusikaseltsi 130-ndama aastapäeva pidulik kontsert. Kava 23. novembril 1996. aastal Jüris
Niinre, A. Jüri Muusikaselts 145. 2011. 31 lk : ill
Niinre, A. Näituse kava Jüri Muusikaseltsi 145 aastapäeva näituse kohta. 2 lehte
Koopiate tellimus 4 lehte
Jüri Muusikaselts 1866-1996. Vimpel
Jüri Muusikaseltsi 120-ndama aastapäeva piduliku kontserdi kava 20. detsembril 1986. aastal Jüris
Jüri Muusikaseltsi 130-ndama aastapäeva pidulik kontsert. Kava 23. novembril 1996. aastal Jüris
Niinre, A. Jüri Muusikaselts 145. 2011. 31 lk : ill
Niinre, A. Näituse kava Jüri Muusikaseltsi 145 aastapäeva näituse kohta. 2 lehte
Koopiate tellimus 4 lehte
