Bibliograafia
Artiklid
Külade päev. Rae Sõnumid (2020) nr 7 aug. lk.3 : Foto
Viivik, A. Rogainija Toomas Marrandi: elame perega sportliku elu edasi. Harju Elu (2020) 30. apr. lk. 6 : Fotod
Kalvik, A. Mees, kes naudib rogaini [Toomas Marrandi]. Rae Sõnumid (2020) nr 4 apr. lk. 22 -23 : Foto
Andrekse elamukvartalis jätkuvad teetööd elanike ja valla koostöös. Rae Sõnumid (2015) nr 8 aug. lk. 4
Kalvik, A. Metallitööstuses saab töötada ka kunstküüntega. Rae Sõnumid (2015) nr 4 apr. lk 18 - 18 : Fotod
Rae valla ja elanike koostöös alustatakse Andrekse elamukvartali teede ehitamist. Rae Sõnumid (2014) nr 8 aug. lk. 19
Sarik, M. Rae valla mängude esimese etapi võitis Karla küla. Rae Sõnumid (2013) nov. lk. 22
Viivik, A. Rogainija Toomas Marrandi: elame perega sportliku elu edasi. Harju Elu (2020) 30. apr. lk. 6 : Fotod
Kalvik, A. Mees, kes naudib rogaini [Toomas Marrandi]. Rae Sõnumid (2020) nr 4 apr. lk. 22 -23 : Foto
Andrekse elamukvartalis jätkuvad teetööd elanike ja valla koostöös. Rae Sõnumid (2015) nr 8 aug. lk. 4
Kalvik, A. Metallitööstuses saab töötada ka kunstküüntega. Rae Sõnumid (2015) nr 4 apr. lk 18 - 18 : Fotod
Rae valla ja elanike koostöös alustatakse Andrekse elamukvartali teede ehitamist. Rae Sõnumid (2014) nr 8 aug. lk. 19
Sarik, M. Rae valla mängude esimese etapi võitis Karla küla. Rae Sõnumid (2013) nov. lk. 22
Artiklid kuni 1944
Sulane kadus Raelt ühes kasukaga. Kaja (1935) 26. jaan lk. 8
Tulekahi Rae wallas (Sepa talus). Maa (1929) 14. märts
Tulekahi Rae wallas (Sepa talus). Maa (1929) 14. märts
Karla Küla
on vana küla.
Taani hindamisraamatu (Liber Census Daniae) Suures Eestimaa nimistus on ära toodud ka Karla küla nimi. Taani kuningas Valdemar II jättis Eestimaa asehalduriks Lundi peapiiskopi Andreas Suneseni (Sumepoja), kes vilunud kirikumehena asus kohe elanikkonda ristiusku pöörama. Ristimine oli tõenäoliselt 1219. – 1220. a. talvehakul kui mungad läbisid külad kahes grupis. Karla külas jagunes üks grupp kahte ossa. Taani hindamisraamat jõuti korrastada alles 1241. aastaks, mida seepärast loetaksegi külade esmamainimise aastaks kirjalikes allikates.
Nii ongi Taani hindamisraamatus 1241.aastal esmakordselt kirjalikus allikas mainitud Jüri kihelkonnas asuv kuninga valduses olev 4 adramaaga küla Karovelǽ - KARLA KÜLA
1401.a. nimetatakse Karla küla kui Vaskjala kiriku juures asuvat. Kiriku ehitamise aasta ei ole teada, kuid arvatavalt jääb see 12. sajandisse. Jüri kihelkonnakirik asub praegugi Karla külas.
Karla küla omanikena mainitakse 1401.a. rüütel Johan van Lechtes’t ja Arandt Tolke’t. Küla nimi kirjutatakse „Karovele“ 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul. Tolki (Tolke) perekond hakkas enda kätte koondama Rae külasid ühes mõisa kohtadega. 1419. aastal kinnitas ordumeister need kinnisvarad Lambrecht Tolke nimele, sealhulgas ka Karla küla.
Keskajal kuulus Karla küla Jaani seegile.
Jaani seegi vakuraamat aastatest 1435-1507 peegeldab seegi maavalduste suurendamist. Seek ostis 26. novembril 1503 Hermann Lodele kuulunud külad, sealhulgas ka Karla küla. 1504. aastal läks Jaani seek Tallinna raadi valdusesse. Nõnda hakkas Karla küla kuuluma Tallinna linnale. Jaani seegi 1519 – 1557.a vakuraamatus on äratoodud Karla küla üksjalg Tonis, kes 1555. aastal tasus oma adratalus nn. vasikaraha kolme vasika eest.
Eestimaa 1725. – 1726.a. Harjumaa adramaarevisjonis on Karla küla all toodud järgmised nimed:
Dorff Karla (Karla küla)
½ Pottre Rein – Dar fremde ist ein gebreohl/icher/ Karl, von Haurmoisa im Dorptschen erb.
¼ Eske Jahn
- Trante Jahn
¼ Clase Andrese Jürri
¼ Rettseppa Hans
1737. a. asutas Rae mõisa rentnik kooli Jüri kiriku juurde Karla külla, kus ka pastor A. Thor Helle on käinud lastele katekismust õpetamas.
1913. a. on Adolf Richteri mõisate tutvustamiseks mõeldud aadressraamatus märgitud Jüri kirikumõis Jüri kiriku juures Karla külas.
8. märtsil 1925 kutsutakse kokku vallatalupidajate koosolek vastamaks Harju Maavalitsuse põllumajanduse osakonna esitatud küsimustele kas on vajalik asutada kuldijaam ning kas Rae vallas on talupidajaid, kes on nõus ja suutelised korraldama mitmesuguseid katseid põlluviljakuse alal. Moodustatakse 5 liikmeline komisjon kuhu valitakse ka August Horm Karla küla „Tõnikse” talust.
1934. a. novembri Rae vallavolikogus matmispaiga küsimus:
Juba mitu aastat on olnud päevakorras Jüri avaliku matmispaiga laiendamise küsimus, kuid mitmetel põhjustel ei ole leitud lõplikku lahendust, kuna Põllutööministeerium ei avaldanud nõusolekut Jüri koguduse eramatmispaiga jaoks planeeritud krunti vahetama „Esko” ja „Andrekse” talude maade vastu. Talude rentnikud küsivad maa eest tasu. Vallavolikogu lahtisel hääletusel vallavanema Jaan Selksi ettepanekul otsustab: osta Kurna ja Nabala valdadega Tallinna linnalt „Esko” ja „Andrekse” talu maadest Jüri avaliku matmispaiga suurendamiseks 15 328 m² maad, makstes selle eest Tallinna linnale 353 krooni ja 47 senti tingimusega: kui selle maa-ala eest makstav hind peaks kuuluma „Esko” ja „Andrekse” talu kasutajaile on Linnavalitsus kohustatud selle raha nendele edasi andma.
1936. aasta 30. märtsi volikogu koosolekul selgub, et Tallinna Linnavalitsus on nõustunud müüma Rae vallale Jüri avaliku matmispaiga suurendamiseks palutud maa-ala ning vallavolikogu otsustab ühel häälel: osta koos Kurna ja Nabala vallaga Tallinna linnalt Jüri avaliku matmispaiga suurendamiseks 1,5028 ha maad, makstes selle maa eest Tallinna linnale 172 krooni ja 48 senti.
Rae vallavalitsuse vastus 5. mail 1936. a äride revideerimise kohta:
Karla küla Karba Koloniaalkauplus omanik Magdalene Ternel
Harju Maavalitsuse Administratiiv osakond on 25. veebruari 1939. aasta kirjaga teatanud Rae vallavalitsusele muutmisele tulevate külade nimed. Muuta soovitakse:
2. Karla küla – Karuvalla või Karuala külaks.
Vallavolikogu, pärast ettepaneku igakülgset kaalumist, avaldab oma seisukoha nimede muutmiseks järgnevalt:
2. Et Karla küla nimetus on võõrapärane ja et sellel külal puudub kindel piir Vaskjala ning Vaskjala saunakülaga, võiks see moodustada Suur – ja Väike Vaskjala ja Vaskjala saunakülaga ühise Vaskjala küla, kuna pealegi Karla küla nimetus esineb ainult lähimas ümbruskonnas, kaugemal ta juba arvataksegi Vaskjala külge.
1. juuni 1940. aasta seisuga on Rae valla külade nimistus Rae kogukonna külana Karla küla olemas.
1977.a. võeti ette muudatus Eesti NSV territooriumil paiknevate asulate ja külade koosseisus.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 25. veebruari 1977. a. seadlusega kinnitati asulate ja külade uus nimistu, milles Karla küla ei nimetata.
Täna on Karla küla jälle Rae valla külade nimistus.
Kasutatud kirjandus:
Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Tallinn 1976
Ligi, H. Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul 1558 – 1561. Tallinn 1961
Eestimaa 1725.-1726.a. Harjumaa adramaarevisjon I ja II. Tallinn 1988
Taani hindamisraamat Harjumaa vanimatest küladest Tallinn 1990
Põldmäe, J. Jüri kihelkond- minevik ja tänapäev. Tallinn 1991
Põldmäe, J. Rae vald läbi aegade. 2006
Eesti NSV territooriumi administratiivne jaotus ja maa-asulad. Seisuga 1. jaanuar 1978.
Koostas Reet Raudkepp aprill 2008
Taani hindamisraamatu (Liber Census Daniae) Suures Eestimaa nimistus on ära toodud ka Karla küla nimi. Taani kuningas Valdemar II jättis Eestimaa asehalduriks Lundi peapiiskopi Andreas Suneseni (Sumepoja), kes vilunud kirikumehena asus kohe elanikkonda ristiusku pöörama. Ristimine oli tõenäoliselt 1219. – 1220. a. talvehakul kui mungad läbisid külad kahes grupis. Karla külas jagunes üks grupp kahte ossa. Taani hindamisraamat jõuti korrastada alles 1241. aastaks, mida seepärast loetaksegi külade esmamainimise aastaks kirjalikes allikates.
Nii ongi Taani hindamisraamatus 1241.aastal esmakordselt kirjalikus allikas mainitud Jüri kihelkonnas asuv kuninga valduses olev 4 adramaaga küla Karovelǽ - KARLA KÜLA
1401.a. nimetatakse Karla küla kui Vaskjala kiriku juures asuvat. Kiriku ehitamise aasta ei ole teada, kuid arvatavalt jääb see 12. sajandisse. Jüri kihelkonnakirik asub praegugi Karla külas.
Karla küla omanikena mainitakse 1401.a. rüütel Johan van Lechtes’t ja Arandt Tolke’t. Küla nimi kirjutatakse „Karovele“ 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul. Tolki (Tolke) perekond hakkas enda kätte koondama Rae külasid ühes mõisa kohtadega. 1419. aastal kinnitas ordumeister need kinnisvarad Lambrecht Tolke nimele, sealhulgas ka Karla küla.
Keskajal kuulus Karla küla Jaani seegile.
Jaani seegi vakuraamat aastatest 1435-1507 peegeldab seegi maavalduste suurendamist. Seek ostis 26. novembril 1503 Hermann Lodele kuulunud külad, sealhulgas ka Karla küla. 1504. aastal läks Jaani seek Tallinna raadi valdusesse. Nõnda hakkas Karla küla kuuluma Tallinna linnale. Jaani seegi 1519 – 1557.a vakuraamatus on äratoodud Karla küla üksjalg Tonis, kes 1555. aastal tasus oma adratalus nn. vasikaraha kolme vasika eest.
Eestimaa 1725. – 1726.a. Harjumaa adramaarevisjonis on Karla küla all toodud järgmised nimed:
Dorff Karla (Karla küla)
½ Pottre Rein – Dar fremde ist ein gebreohl/icher/ Karl, von Haurmoisa im Dorptschen erb.
¼ Eske Jahn
- Trante Jahn
¼ Clase Andrese Jürri
¼ Rettseppa Hans
1737. a. asutas Rae mõisa rentnik kooli Jüri kiriku juurde Karla külla, kus ka pastor A. Thor Helle on käinud lastele katekismust õpetamas.
1913. a. on Adolf Richteri mõisate tutvustamiseks mõeldud aadressraamatus märgitud Jüri kirikumõis Jüri kiriku juures Karla külas.
8. märtsil 1925 kutsutakse kokku vallatalupidajate koosolek vastamaks Harju Maavalitsuse põllumajanduse osakonna esitatud küsimustele kas on vajalik asutada kuldijaam ning kas Rae vallas on talupidajaid, kes on nõus ja suutelised korraldama mitmesuguseid katseid põlluviljakuse alal. Moodustatakse 5 liikmeline komisjon kuhu valitakse ka August Horm Karla küla „Tõnikse” talust.
1934. a. novembri Rae vallavolikogus matmispaiga küsimus:
Juba mitu aastat on olnud päevakorras Jüri avaliku matmispaiga laiendamise küsimus, kuid mitmetel põhjustel ei ole leitud lõplikku lahendust, kuna Põllutööministeerium ei avaldanud nõusolekut Jüri koguduse eramatmispaiga jaoks planeeritud krunti vahetama „Esko” ja „Andrekse” talude maade vastu. Talude rentnikud küsivad maa eest tasu. Vallavolikogu lahtisel hääletusel vallavanema Jaan Selksi ettepanekul otsustab: osta Kurna ja Nabala valdadega Tallinna linnalt „Esko” ja „Andrekse” talu maadest Jüri avaliku matmispaiga suurendamiseks 15 328 m² maad, makstes selle eest Tallinna linnale 353 krooni ja 47 senti tingimusega: kui selle maa-ala eest makstav hind peaks kuuluma „Esko” ja „Andrekse” talu kasutajaile on Linnavalitsus kohustatud selle raha nendele edasi andma.
1936. aasta 30. märtsi volikogu koosolekul selgub, et Tallinna Linnavalitsus on nõustunud müüma Rae vallale Jüri avaliku matmispaiga suurendamiseks palutud maa-ala ning vallavolikogu otsustab ühel häälel: osta koos Kurna ja Nabala vallaga Tallinna linnalt Jüri avaliku matmispaiga suurendamiseks 1,5028 ha maad, makstes selle maa eest Tallinna linnale 172 krooni ja 48 senti.
Rae vallavalitsuse vastus 5. mail 1936. a äride revideerimise kohta:
Karla küla Karba Koloniaalkauplus omanik Magdalene Ternel
Harju Maavalitsuse Administratiiv osakond on 25. veebruari 1939. aasta kirjaga teatanud Rae vallavalitsusele muutmisele tulevate külade nimed. Muuta soovitakse:
2. Karla küla – Karuvalla või Karuala külaks.
Vallavolikogu, pärast ettepaneku igakülgset kaalumist, avaldab oma seisukoha nimede muutmiseks järgnevalt:
2. Et Karla küla nimetus on võõrapärane ja et sellel külal puudub kindel piir Vaskjala ning Vaskjala saunakülaga, võiks see moodustada Suur – ja Väike Vaskjala ja Vaskjala saunakülaga ühise Vaskjala küla, kuna pealegi Karla küla nimetus esineb ainult lähimas ümbruskonnas, kaugemal ta juba arvataksegi Vaskjala külge.
1. juuni 1940. aasta seisuga on Rae valla külade nimistus Rae kogukonna külana Karla küla olemas.
1977.a. võeti ette muudatus Eesti NSV territooriumil paiknevate asulate ja külade koosseisus.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 25. veebruari 1977. a. seadlusega kinnitati asulate ja külade uus nimistu, milles Karla küla ei nimetata.
Täna on Karla küla jälle Rae valla külade nimistus.
Kasutatud kirjandus:
Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Tallinn 1976
Ligi, H. Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul 1558 – 1561. Tallinn 1961
Eestimaa 1725.-1726.a. Harjumaa adramaarevisjon I ja II. Tallinn 1988
Taani hindamisraamat Harjumaa vanimatest küladest Tallinn 1990
Põldmäe, J. Jüri kihelkond- minevik ja tänapäev. Tallinn 1991
Põldmäe, J. Rae vald läbi aegade. 2006
Eesti NSV territooriumi administratiivne jaotus ja maa-asulad. Seisuga 1. jaanuar 1978.
Koostas Reet Raudkepp aprill 2008
